StandartMeie koerad NÄitused KutsikadIN MEMORIAM
|
Üldine kirjeldus Skye terjer on pärit Šotimaa lääneranniku Hebriidide saarestikku kuuluvalt Skye saarelt. Skye terjer on üks vanemaid terjeritõuge, kelle ajalugu ulatub tagasi 16. sajandisse. Nagu enamikku madalajalgseid terjereid, kasutati ka neid algselt urukoerana rebaste, mäkrade ja kobraste jahil. Tänapäeval skye terjeriga enam jahil ei käida, kuna see tõug on muutunud urukoera jaoks liiga suurekasvuliseks ja pikakarvaliseks. Skye’de kujunemisse tõuks, nagu teda tänapäeval tuntakse, on andnud suure panuse Inglismaa kuninganna Victoria (1819–1901), keda seda tõugu koerad kõikjal saatsid. Vanadel gravüüridel on ta tihti koos oma lemmiku Rona II-ga. 19. sajandi lõpp oligi selle tõu hiilgeaeg. Just sel ajal aretati skye pikakarvaliseks ustavaks seltsikoeraks ja Šotimaa talunikud asendasid oma skye terjerid vähem karvaste terjeritega, kes sobisid urukoeraks paremini. Skye terjer on madal, tugeva ja väga pika kehaga. Inglise keeles öeldakse, et skye terjeri väljanägemist võib iseloomustada kolme L-ga: long, low and level ehk pikk, madal ja sirge seljaga. Ideaalne keha pikkus on võrdne kahekordse turja kõrgusega. Igaüks, kes on huvitatud skye terjerist, peaks teadma vana tõesti sündinud lugu Greyfriars Bobbist. Bobby oli noor rippuvate kõrvadega skye terjer. Tema omanik oli üks väike tüdruk, kes elas Šotimaal Edinburghi lähedal talus. Bobby valis aga oma peremeheks farmitöölise Jock Gray ja saatis teda kõikjal. Kuid Jock jäi vanaks ja ei jõudnud enam farmitööd teha. 1858. aastal kolis ta ära Edinburghi linna. Talle põgenes järele ka Bobby. Koera tema pärisomanike juurde saata ei õnnestunud, kuna koer tuli alati vana mehe juurde tagasi. Jock Gray aga suri varsti ja Bobby veetis oma ülejäänud elupäevad peremehe haual. Koera truudus liigutas ümberkaudseid elanikke ning nad söötsid koera ja ehitasid talle haua kõrvale sooja kuudi. Kui koer suri, maeti ta peremehe lähedale. Bobby sai ka Edinburghi Greyfriarsi surnuaia äärde ausamba. See lugu väljendab hästi skye olemust. Koer, kes on piiritult ustav oma sõbrale, ja kes kipub ise otsuseid tegema. Bobby oli tüüpiline skye terjer. Skye ei ole väike koer – skye on lühikeste jalgadega keskmist kasvu koer. Tänapäeva koerad kaaluvad 11–18 kg. Soovituslik kaal kuni 12 kg. Iseloom Skye terjer on nn ühemehekoer. Ta on erakordselt truu. Peremehe valib ta endale ise. Skye oma sõprust niisama ei kingi – usaldus ja austus tuleb ära teenida. Oma peret ja sõpru hoiab ta elu lõpuni. Skye terjer sobib inimesele, kes ei oota koeralt orjalikku teenimist. Skye terjerit ei saa omada, tema sõpruse ja austuse võib ära teenida. Kuna skye on väga lojaalne, siis perevahetus täiskasvanuna mõjub talle eriti rängalt. Inimene, kes seda tõugu koera võtta plaanib, mõelgu üheksa korda - reetmine mõjub skye’le laastavalt. Tervis ja toitmine Skye terjeritel on üldiselt väga hea tervis. Ka elavad nad väga vanaks ning 15–16 aastased skye terjerid ei ole mingi haruldus. Tihti arvatakse, et skye terjeritel on oma pika selja tõttu lülisambaprobleeme. Seljaprobleeme pole skye´del siiski rohkem kui tavalise seljapikkusega koertel. Seda tänu suhteliselt pikale rinnakorvile, mis lülisammast hästi toestab. Noortel skye terjeritel võib esineda esijalgade lonkamist. Seetõttu ei tohi kutsikaid ja noori koeri üle koormata. Tavaliselt kasvab niisugune lonkamine välja. Sotsiaalsus Selle tõu puhul on väga oluline sotsialiseerimine. Kuna skye on juba loomult võõraste suhtes umbusklik ja tagasihoidlik, võib ta kergesti araks või agressiivseks kasvada. Skye’l on väga hea mälu. Skye omanik peab hoolitsema selle eest, et kutsikas arenemise ajal saaks piisavalt positiivseid kogemusi võõraste inimeste ja koertega. Halvad kogemused jäävad skye´le elu lõpuni meelde. Õigesti kasvatatud skye on julge, reserveeritud, elegantne, oma väärtust teadev ja tüüpilisest väikesest terjerist rahulikum koer. Skye´s on siiski piisavalt tüüpilise terjeri isepäisust ja tal on kõige kohta oma arvamus. Seepärast tuleb hoolikalt jälgida, et koera ja peremehe roll kodus segamini ei läheks. Skye on väga delikaatne koer. Seda ootab ta ka inimestelt, kes temaga suhelda soovivad. On tähtis, et inimene, kes soovib positiivset kontakti skye terjeriga, ei alustaks seda prauhti koerale kaela hüpates. Vastasel juhul põrkab koer temast kohe mitu meetrit eemale ja püüab niisugust inimest vältida. Kuna skye terjeril on väga ilmekad silmad, siis võib tema halvakspanu ka pilgust välja lugeda. Tagasihoidliku käitumisega inimene avastab varsti, et skye tuleb teda ise uudistama, istub vaikselt tema kõrvale ja laseb ennast meeleldi silitada. Võõrastele seda tõugu koer ennast ei ava. Kui seltskonnas on võõraid inimesi või koeri, siis jälgib skye teiste tegemisi valvsalt kõrvalt. Oma pere ja pere lähedaste sõprade juuresolekul saab temast järsku rõõmus vallatlev kloun, kes hea meelega inimestele tasakesi sülle imbub, ohjeldamatult õrnutseda ja saba liputada armastab. Oma pere ülejäänud lemmikloomadesse kiindub ta tavaliselt väga, kuid kipub olema siis ka loomakarja juht. Koolitatavus, õppimiskiirus Skye on liikuv ja kergesti koolitatav, seepärast harrastatakse temaga sageli agilityt. Koera tuleb aga osata õigesti motiveerida. Karv ja selle hooldus Värvuselt võivad skye’d olla helehallist kuni mustani ja koorevärvi. Harvem on ka pruuni värvi koeri. Pruun värvus iseenesest ei ole keelatud, kuna aga pruuni värvi koertel on alati maksavärvi ninapeegel, mis on tõu puhul diskvalifitseeriv viga, siis aretuses seda värvi koeri ei kasutata. Kõrvad, koon ja sabaots peavad iga värvuse puhul olema mustad. Karv ulatub seljalt peaaegu maani. Enamik tänapäeva skye terjereid on püstiste kõrvadega. Standard lubab nii rippuvaid kui ka püstiseid kõrvu. Algselt oli rohkem rippuvate kõrvadega koeri. Skye terjeril on põhjamaisele koerale omaselt kahekordne karvkate – rikkalik pehme aluskarv ja erakordselt pikk tugev ilukarv. Seljalt alla kasvav karv peab näitusekoeral olema vähemalt 14 cm (paljudel koertel on see oluliselt pikem). Näitusekoera on soovitatav pesta iga 10–14 päeva järel. Kammida/ harjata on soovitatav ainult niisket, pestud karva. Musta karva kammimine on välimuse “mõrv”, kuna lõhub karva. Skye terjeri karv (nagu ka koer ise) areneb väga aeglaselt. Liikumisvajadus Skye terjerit on sobiv pidada nii korteris kui ka oma majas. Mõlemal juhul armastab ta tavaliselt pikki jalutuskäike koos oma perega. Sobivus Eesti kliimasse Skye terjer talub oma rikkaliku karvkattega üsna madalaid temperatuure. Mitmed skye terjeri kutsika omanikud on üllatunud, kui nende noor koer kuidagi lumehangest tuppa ei taha tulla. Palju raskem on taluda neil suvekuumust. Kuumal ajal need koerad nagu „sureksid välja” ning „ärkavad” jälle sügisjaheduse saabudes. Paljud skye terjerid armastavad ujuda, eriti kuumal suvel. Eestimaise ligase sügise ja varakevade peale mõeldes võiks muretseda porikombinesooni, et karvaga pori tuppa ei toodaks. Märkused Skye terjer ei sobi igale inimesele. Ta on nii intelligentne ja tundlik koer, nii et tema omanik peab täpselt teadma, mida ta teeb. Mõelge enne väga põhjalikult, kas te olete valmis isegi kuni 16 aastat olema skye terjerile ustav peremees. Tema on teile truu surmani. Kui teie ei ole valmis vastama samaga, siis pole te seda koera väärt.
|
Skye terrier Standart Meie koeradNÄitused KutsikadIn memoriam |